Elu sõltlasena #4

Ma paaniliselt üritan hästi palju toota, et mitte alla anda. Kindlasti väga tõhus lähenemine kogu sellele bloogerduse teemale. Olenemata asjaolust, et olen seda ka varem teinud pidevalt, siis tunnen ennast ikka tohutult võhiku ja totuna – see tunne ei lähe ilmselt minu puhul mitte kunagi üle! Pidevalt all mõtlen siis asjaolu, et ka praegusel hetkel eksisteerib minu nimi ka teises blogis postitajate ridades – nagu ka eelmises postituses mainisin, siis on mul sõbranna(pmst õde) Inglismaal ja peame temaga varjatud ühisblogi, et üksteist ikka eluga kursis hoida. Tegelikult polegi ma sinna päääris pikka aega midagi kirjutanud, aga Facebooki olemasolu mängib ausalt öeldes ka ikka päris korralikult rolli.

Kirjutasin siia just 10minutit pikka hala, kuidas ma teda tohutult igatsen ja siis jälle kustutasin, et liiga piinlik ei hakkaks – tegelikult tuleb asjale läheneda positiivsest küljest. Esiteks saan ma öelda, et mul on sirka 2300km kaugusel maailma parim sõbranna, tänu kellele on mul võimalus reisida riiki, kuhu ma ilmselt ilma muu põhjuseta oma nina ei pistaks. Teiseks on Kenertil maailma kõige lahedam tädi nr2, kes talle alati midagi cooli ja erilist sealt kaugelt maalt kingituseks toob – küll ta sellest ise ka ühel päeval aru hakkab saama. Ma nii väga tahaks siia lisada pildi Kennust ja Kellyst, aga kujutan ette, et saaksin siis juba meie järgmisel kohtumisel panni või taignarulliga pikki kukalt – valus!

Mm… mis siis veel? Aa, te ilmsalt naerate mu üle järgmised kolm aastat, kui mainin ära fakti, et ma pole mitte kunagi kasutanud igapäevase elemendina näokreemi, aga alles eile õhtul otsustasin selle teema tõsisemalt käsile võtta. Tean, et ema ostis endale mingi aeg Natura Siberica (nende tooted leiad siit: https://naturasiberica.ee) tooteid, kuid need seisavad tal veel sahtlis – ootavad kuni eelmised tuubid otsad annavad. Seega hiilisin talle külje alla ja palun üht proovida – kuna ma pole eriline hommikuinimene, siis otsustasin, et alustan ilmselt vaid öökreemiga ja eile ma siis ka esimest korda seda omale näkku proovisin. Tegin ka kohutava before pildi oma näost ja mõne aja pärast teen ka after pildi – kui asi toimib, siis on isegi võimalus, et hakkan kasutama ka päevakreemi. Õde mul muidu soovitas Loreal’i Nutri Gold sarja, aga ma proovin enne ikka Eesti kraami ja siis otsin edasi, kui see juhtumisi mulle ei sobi. Ühesõnaga annan teile teada, milline saab olema minu suhe üldse kreemitamisega – taaskord olen võhik milleski(peaaegu alati).

27157748_776116002573514_718214839_n.jpg

Lisan siia ka ühe pildi meie ilusast baliosest, mille jaoks just kulleri paki ära vormistasin – homme panen ta kasti ja saadan saarte poole teele! 😉 Eile õhtul sain siis kõne, et minu uus käru on olemas – finally! Nüüd on ta mul ka kokku pandud ja ootab kuni rallima saame minna. 😛 Muidugi nagu minule kombeks, siis alles tund aega hiljem avastasin, et minu tellitud vihmakile pole – õnneks sain Scandikidsi helistades vastuse, et kile pole lihtsalt veel jõudnud ja see jäi eilse kõne käigus mainimata. Ah, pole hullu, õnneks on mu ED universaalne ka olemas(mille mu ema ära lõhkus teise korraga, 1trukk lendas oma teed). Ühesõnaga – vihmakile puudumine mind ei takista! Oi, kui mõnus oli täna jälle uue käru lõhna nuusutada, kui meie uut nunnud kokku panin ja poisi esimest korda istmesse tõstsin. Mis mulle eriti meelejärele oli, et meie pakki olid lisatud ka Joha retuusid( ❤ ) – nüüd on body ka vaja juurde osta ja kogu komplekt ongi koos. 😛 Sokid ja kinnud on meil ka olemas, seega tuleb vist oma jalad Scandikidsi poole seada laupäeval. 😛

OH, ma just taipasin, mille järele ma tegelikult sõltlane olen! Lõhna! Mulle on alati meeldinud uue mööbli lõhna(ka ajakirjade), ehk ongi asi hoopis lõhnas. Seega idee lõhnatööstustele – toodke titemammade jaoks uue käru lõhna, ma olen püsiklient nr1 ja ma leiaksin uue koha, kuhu oma rahalised ressursid suunata. 😛 Ma ausalt laseks seda vist endale ka iga hommik peale, et mul uue käru isu jälle ei tekiks. Ma pole kordagi varem käru nii kaua oodanud – maksimaalselt 3 päeva, aga seekord pidin ootama 2nädalat ja 2päeva, see on minu jaoks ilmselgelt liig midagi nii ilusat nii kaua oodata. Ma ikka veel imestan, kuidas ma raseduse 9kuuga hakkama sain – minu poolest oleks võinud Kenert juba peale rasedustesti tegemist mu süles olla – oleks olnud veel rohkem aega, et erinevad kärusid meile soetada.

Tean, et mõne jaoks tundub see tobe ja ilmselgelt naljakas(jah, Age, ma vihjan sinule!), aga ma olen kärusid vahetades nii palju rohkem õppinud tundma seda, mida hindab Kenert ühe hea käru juures ja mida hindan mina – näiteks sobib Kennule ideaalselt lohuga iste, see paistab juba kaugele, et ta naudib seal istumist ja tudumist ikka kordades rohkem. Mina aga hindan käru puhul liikuvust ja lihtsust minna üle äärekividest, samas on minu jaoks alati tohutult oluline, et Kenert oleks oma asendiga rahul – näiteks olen maha müünud peaaegu kaks täiesti tutikat(ühte kasutasin 1 kord, teist 3korda) käru, mis olid mõlemad vaid näoga sõidusuunas, mis mu Kenertile endiselt ei sobi. Ta on nõus istuma näoga minust eemale sirka 20-30 minutit, kuid siis hakkab pihta üks jorin ja üle õla kõõritamine – ilmselgelt tuleb iste ümber tõsta. Seetõttu on ka kõige olulisem element, mida meie käru juures vaatame muudetav sõidusuund, sest ilma selleta ei saaks kumbki meist ilmselgelt  jalutuskäiku nautida! 🙂

Kuna üritan hetkel postitused sellised veidi lühemad hoida, et juttu kauemaks jätksus, siis teen täna taas lõpu, et hea vedamise korral juba homme teie ees tagasi olla! ❤

Aitäh!

Kristin ❤

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Powered by WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: