Lobabloogerdus #26

Olen taaskord jõudnud oma tavapärase mina juurde – lobamokk nagu ma olen. 😉 Seega siit on oodata ühte segaste teemavahetustega ja püsimatut postitust. 😇

Kuna Kenert hetkel end unne sätib, siis tekkiski mul kohe küsimus, kuidas Teie lapsed unne jäävad? Viimasel ajal keeldub Kenert minu kussutamisest – pistab röökima, kui seda üritan. Joob enne uinumist oma kõhu mu süles täis, ulatan talle luti ning kaisurätiku ja tõstan ta voodisse. On kordi, kus magama jäämiseks kulub päris mitu head tundi, kuid on ka neid ilusaid juhuseid, kus juba voodisse pannes ta põhimõtteliselt magab juba. Õhtuti on see protsess mitukümmend korda kergem, sest toas on hämar ja korteris valitseb üldiselt vaikus. Päevasel ajal ei taha ta ikka kohe üldse mitte kiirelt uinuda. Nagu praegugi – ta lihtsalt undav ja püherdab voodis ringi juba üle poole tunni. Silmad on unised ja tõusmise jaksu tal pole, aga vot magama ka ei jää. Tahaks ju minagi, veel veidi põõnata.

Samas võin ma rahumeeli öelda, et mul on tema une ja uinumistega alati vedanud. Ta on pea beebist saati osanud end ise magama uinutada, kuid varasemalt(kui ta seda veel lubas) tegin ma seda meeleldi ka ise. Selleks on meil vaja läinud vaid lutti ja “sussurätikut”, milleke ei sobi ikka iga suvaline ese. Beebina kasutas ta oma nimelist jänest, kuid nüüd lepib ta vaid kahe esemega – isegi jänku on suur EI! Nüüd on meil 1 müts, mille SigriMigri Niidipesast tellisime ja mis meile väikeks on jäänud. 😦 Ja minu puuvillane rõngassall, mille ENDALE kandmiseks Sterntalerist sügisel ostsin – kanda sain ma seda ei rohkem ega vähem kui 1 kord. Ülemisest koju. 😂 Vähemalt on neist kahest talle uinumiseks abi, uut salli endale kordades kergem leida. 👌

IMG_1921.JPG

Vahel ikka vaatan tema beebipilte ja mõtlen, et kuhu see aeg küll lendab. Miks tal selle suureks kasvamisega ikka nii kiire on? Mäletan siiani, kuidas teda iga päev niiii väga ootasin ja nüüd kimab ta nii palju kasvada. 😦

Olen nii pikalt oma x’le igalt poolt otsinud tagakile, et ei peaks kogu aeg korpust peal hoidma. Ja NÜÜD lõpuks ma selle ka leidsin ja väga soodsalt – kõigest 7€. Komplekti – ees ja tagakile mõlemad, kuigi esimene ei lähe mul ilmselt kasutusele. Kuigi mu kaitseklaas on juba päris triibuline ja ajab juba tükke – see on 4 kuu jooksul minu 3. kaitseklaas x’l. Ma pole siiani aru saanud mis põhjusel, aga nii lihtsalt on ja pidevalt. 😀 Proovin pärast postituse lõpetamist kile peale ka panna – hoidke siis pöialt eks! ❤

Ma pikalt mõtlesin, kas jagada seda teiega või mitte, aga alates tänasest ei tööta ma enam lastega – ma põhjustesse laskuda ei sooviks, kuid nii oli vaja ja mõnda aega olen poisiga taas kodune. Nüüd siis lihtsalt teate, et mul on taaskord veidikene rohkem aega bloogerdusega tegeleda. Ma iga päev mõtlen, et mul oleks nime vaja, aga no ei suuda mitte kui midagi välja mõelda. 😀

Mis siis veel? Järgmisel nädalal tuleb pisikene üllatus teile mõeldes! Kohtun ühe megalaheda inimesega, kes mulle mõned päevad tagasi tohutult nõua ja motivatsiooni andis ning ta annab mulle veel midagi – seekord teie jaoks. Otseselt muidugi taaskord teie beebide jaoks. Seega olge lainel, sest peagi on oodata uut loosi, millest te ilmselgelt ilma ei soovi jääda! 😉 Ma ise olen ilmselt 30korda rohkem elevil kui teie kõik kokku. 😀 Siinkohal annan teile ka pisikese vihje ning uurin, kas Teil on koht, kuhu kirja panna oma pisikese sündinud/veel sündimata ime mälestusi ning tegemisi? Kui vastus on jaatav, siis milline? 🙂 Mina enda omast räägin lähemalt juba muidugi järgmisel nädalal! 😉

Saime täna kuu tagasi tellitud Javerid kätte ja no niii mõnus – endale võtsin valged ning Kenertile tumesinised. Me oleme kevadeks ja suveks juba omadega nii valmis, et ma isegi mitte ei imesta, miks see lumi ja külm kohe kuidagi minema ei taha jalutada. Tulime just jalutuskäigult ja Kenert ongi nüüdseks juba lõunaunne vajunud – kaisurätist oli taaskord kasu. Hullas lumes ja jalutas peaaegu terve tee ise poest koju – taaskord tuleb pisar silma, kui mõtlen kuhu ometi mu beebi kadunud on. 😦 Mitte, et selles oleks midagi pööraselt halba, aga vahel ikka võiks ta veel ju beebi olla. Mäletan nii väga, kuidas ootasin, et ta ükskord ometi kõndima hakkaks – nüüd on temast saanud paras kahejalgne põrguline, kes ei püsi isegi pudelis enam paigal. 😀 Jagan mõnda hetke meie jalutuskäigust ka teiega! 😉

28459546_792927540892360_358246405_n

28534566_792927307559050_16247562_n

28512372_792927457559035_1732279777_n.jpg

28511894_792927450892369_1062557646_n.jpg

28511096_792927320892382_1896571612_n

28512170_792927397559041_1723547994_n

Talle nii tohutult meeldib lumes püherdada ja üldse väljas olemine. Eriti naljakas on jälgida neid hetki, kui ta libeduse tõttu kukub ja end samas kohas püsti hakkab ajama – muudkui libiseb ja kukub uuesti, kuni viimaks talle appi tõttan. Samas talle ei meeldi üldse, kui teda aitan ning ka käest kinni hoidmine on tänaval üks suur EI! Samas rongis ja kaupluses on ta nõus(pigem võtab ise) käest kinni hoidma. Ühesõnaga – beebist on sirgumas väikelaps. 😛

Tuli seekord selline lühike ja sisutühi lobapost, aga sain kirja oma praeguse mõtted. Nüüd aga pöidlad pihku, sest ma asun kile paigaldamise kallale! 😉

Varsti jälle! 😉

Kristin ❤

 

 

Ja ongi selleks korraks kõik – Bugaboo💙❤️ #25

Enne kui alustan tahaksin kirja panna eilse päeva killu, mis mul itsitades pisaragi silma tõi. Siiani ajab nii naerma, et piinlik hakkab…

Sõidame me siis rahulikult rongiga. Piletimüüjaid on kaks – õpilane ning teine, kes teda koolitab. Niisiis seisab “õpetaja” veidi eemal ja jälgib kõrvalt. 1 noormees soovib osta pilet Laagrisse, esitab kõik kaardid ja ulatab ka raha. Õpilane satub hetkeks segadusse ja “õpetaja” tõttab talle kiirelt appi. Pilet müüdud, jäävad nad noormehe(sirka 16 ehk?) juurde seisma ja arutama, kuidas õigesti toimima peab. Neile segab vahele sama noormees lausega:”olge hea, visake need ära!” Ja ulatab müüjate poole hunniku tšekke oma rahakotivahelt. Müüja(õpetaja) haarab need jutu käigus enda kätte ja seletab edasi – hiljem vaadab nii mõnegi hetke segudeses pilguga oma peopessa, kus on kortsutatud tšekid ning viskab saadud tšekid siis prügikasti. Ilmselgelt niimoodi seletades ei tundu see enam üldse nii naljakas, aga tol hetkel ajas see mind ikka tohutult naerma. Oleksin pidanud oma prügi ka pakkuma. 😂😂😇

Nüüd aga asume tänase põhiteema juurde ja räägime teiega veidikene Bugaboodest. Kui palju teie Bugaboodest teate ja kus on parim koht nende näppimiseks? Otseloomulikult Scandikidsis. Ja kui sina veel miskit ei tea, siis nemad ikka teavad. 😉

Esimest Bugabood mina Scandikids’ist ei ostnud, küll aga käisin neid seal näppimas ja proovimas. Kuidas poiss sisse istub ja kas on mugav või üldsegi mitte. Ilmselgelt sobis Kenertile megahästi, sest juba mõned päevad hiljem sõitis meie poole tutikas Bugaboo Buffalo Niark1 katetega. Aitäh Viimsi Mega kirbukas ja Kristina, et nunnu just meile müüsid. 😍 Õhtul enne uneaega tuli käru kokku panna, et järgmisel päeval juba rallitama saaks minna. 👌 Esimene õhtu lasin Buffaloga mööda korterit ringi ja ausalt öeldes olin rohkemgi kui rahul.

Lõpuks saabus uus hommik ja justnimelt lõuna, mil end viimaks jalutuskäigule sättisime. Kui sul on olnud Balios jne ilma vedrustusega kärud, siis ausalt öeldes ei häiri kohe üldse mitte fakt, et Buffalol on vedrustus samuti 0. Siinkohal soovitan kiirelt reageerida, et saada endale mõni buffalo enne, kui kõik välja müüdakse – peale Foxi saabumist uusi enam ei toodeta. 😞

Ta liikumine on super ja no muidugi see iste – perfect! 👌 Buffaloga pole äärekivi enam mingi takistus ja samuti lume olemasole on seljatatud. Veel Buffalot – absoluutselt iga kell. 😉

Kuna Niark katted polnud päris minu teema, siis soetasime kiirelt uued katted ning ka katetega samas toonis soojakoti – Royal blue on siiani suur armastus 💙

Kuid on üks pisikene asi, mis mind Buffalo juures siiski häris – see tohutu massiivsus. Olgugi, et tänaval see nii väga ei häirinud mind, aga igal pool mujal – kaubanduskeskuses ja ühistranspordis. Okei, tegelikult ka tänavapildis oli veidi häiriv see massiivsus, siis tekkis mingil hetkel seletamatu soov saada Cameleon3. Ja nagu ilmselt kõik minu sõbrad/tuttavad juba teavad, siis ega kui mina endale midagi pähe võtan, siis ma ka pean selle saama! Seega oli peagi Cameleoni tellimus esitatud ja Buffalo oli otsimas uut kodu. Minu õnneks(tegelikult ka kahjuks, kuna vahel “nutan” teda siiani taga) leidis ta endale päris kiirelt uue beebi, keda tema sündides truult teenima hakata. 💙

Võin ausalt öelda, et Cam on käru, millega ma olen rahul rohkemgi kui 100%. Olgugi, et tema hoistamine ei ole just eriti viiendql elava inimese jaoks mõeldud, siis kõik muu perfektsus tema juures kaalub üle selle ainsa puuduse. Cameleon3’l pole minu silmis mitte ainsamatki puudust, mida sooviksin muuta või mispärast sooviksin teda välja vahetada. Ilmselt seetõttu ei jätnud ka Fox mulle nii sügavat muljet, et kohe pean ta endale saama. 😂

Kui alguses oli päris tüütu ja raske Cam3 läbi lume lükata, siis nüüd on meil all talverattad ja enam pole isegi mitte lumine ilm takistuseks mõnusale jalutuskäigule. Kui ma ainult suudaksin ära otsustada, mis värvi kaarvari mulle ikka kõige enam meeldib. 😂 Algselt ostsime Ice Blue, siis tuli Red ja nüüd on kevadet ootamas Petrol Blue koos istmepehmendusega – kevad, pls, tule rutem!😍

Lisaks kõigele muule tellisin koos Cameleoniga esimest korda ka BB HP vihmakile. Ausalt, see on ilmselt kohe peale Cami mu elu parim ost. 😍 esiteks hoiab ta lapse näost eemale ilusti ka siis, kui viimane istub. Samas on ees lukk, mis tähendab seda, et ligipääs lapsele on mugav ja enam ei ole raske lutti uuesti ja uuesti ulatada(Kenert väga õnneks ei soovi ka😂). Kuigi enamik kordadest me siiski vihmakile lumega ei kasuta, aga kevadel läheb ta ilmselt rohkem käiku. 😉

No ja Bugaboo ja lohuga iste – taaskord meie lemmik ja sobib superhästi Kenertile. Kui alguses mind häiris, et Camil peab istme asendi muutmiseks kasutama külgedel olevaid nuppe, siis ka see ei ole minu jaoks enam segav faktor. Samuti oleme ka ära harjunud faktiga, et jalatuge liigutada ei saa – see oli meie jaoks päris uus teema Buffaloga, et poisil jalad rippus. Nüüdseks on ta muidugi ka juba niivõrd suur, et ega ta ei tahagi enam jalad sirgelt istuda. 😂

Ja kuidas ma üldse sain hakkama ilma sellise asjata nagu on Bugaboo organisaator? Ausalt, kus ma varem elanud olen? Megamugav ja praktiline ese, mis peaks igal käruomanikul olemas olema! Kindlasti kliki sõnale organisaator ja telli see endale kohe! Päris tüütu oli seda suurt beebitarvete kotti kaasa vedada endaga. -.- Nûüd aga “viskan”organisaatorisse kaks mähet, niiskedsalvrätikud, veekruusi ning mõne puuviljapüree tuubi. Vahel harva ka piimapudeli, kui on teada, et oleme kodust ära kauem kui 3/4tundi. Ja kõigele lisaks suudab see veel mahutada ka minu rahakoti ja vajaduse ka mu ema oma. Seega päris mahukas tegelane, arvestades seda kui pisike ta väljastpool paistab. 😉😉

Cami puhul meeldib mulle ka kõigele muule lisaks üleviidav sang. Kuna Kenert on üldiselt nõus näoga sõidusuunas istuma sirka 5-10minutit, siis on mugav hetkeks sang üle viia ja siis vajaduse kohe tagasi tõsta. Kõik on rahul – nii laps kui emme. 😍👌

Kui alguses mind häiris, et Cameleonit pole võimalik ühes tükis kokku panna, siis kõik muud plussid, mis aja jooksul olen temas leidnud, on selle ainsa miinuse üle kaalunud. Ja kõigele lisaks ei tundu ta igas pildis vaadatuna nii massiivne. 👌

Ühesõnaga olen ausalt esimest korda tunnistamas, et tunnen südamerahu ja täiesti võimalik, et meie oleme leidnud nüüdseks oma ideealkäru. Loodan siiralt, et Kenert kasvab kiirelt kärust välja, et ma jumala eest midagi uut ei leiaks enne. 😂😂

Nüüdseks aga on meie kärusaaga lõppenud ja loodetavasti/kahjuks sellel teemal ilmselt enam pikemat peatumist ei tule. Kuid enne veel!

Millised kärud on teil hetkel ning varasemalt olnud? Ning mis on nende plussid ja miinused, kuidas rahul olete?😍

Peatse lobisemiseni!

Kristin ❤

Armastus kolme Baliose vastu – Cybex Balios M #24

Vahele on tulnud pisikene paus, aga millisele päevale siis veel jätta #24 kui mitte tänasele? 😉 Ilusat Vabariigi aastapäeva kõigile ja Eestile ikka ja endiselt pikka iga! ❤

Nüüd aga suundume tagasi kärumaailma. Ja oi, kuidas ma 2 eelmist postitust kirjutades olen oodanud, et saaks juba kord Baliosest rääkima hakata. 😛 Kõigepealt tahaksin tänada Age, kes mind Baliosega kokku juhatas ja no olgem ausad.. heameelega annaks sulle labidaga ka, et minu sõltuvust “tagant utsitanud” oled! 😉 Äitäh on siiski suurem kui labidas! 😉

Minu tee viis esmakordselt Balioseni, kui olin otsimas peale Agise ja EasyGo müüki käru, millel oleks suur pakikorv ning istmel muudetav sõidusuund. Tegin Facebookis kärusõltlaste gruppi postituse, kus otsisin just neile kahele tingimusele vastavat tõlda – Balios M oli üks populaarsemaid pakkumisi ning pakkujate seas oli ka Age, kellega otseloomulikult pikemalt rääkima jäime ja olgem ausad… mõni tund hiljem oli minu kontol juba pea 400€ vähem ning Balios M oli Beebicenteri kodulehelt tellitud. 😛 Kui Balios viimaks jõudis ja teda kokku panin, siis hetkeks olin ikka korralikult pettunud – ma ei mäleta enam põhjust, kui aus olla, aga ma mäletan, et tundsin päris tükk aega pettumustunnet. Õnneks läks see üle juba esimese jalutuskäiguga, kuid siiski… see tunne oli. 🙂

Siinkohal mainin siis kohe ära ka pettumustunde, mis tabas mind momendil, kui Kenerti Cybex Priamisse istuma panin. Ma taaskord ei tahaks ühegi käru kohta halvasti öelda, aga minu silmis ei ole ta oma kõrget hinda ikka üldsegi mitte väärt. Esiteks – puudus taaskord igasugune vedrustus ja teiseks oli iste ise juba lühem kui seda on Balios M’i oma. Ühesõnaga, Priam jäi meie poolt siiski poodi, kuigi enne Kenerti istmesse panekut olin sirka 95% kindel, et lahkun Rocca al Marest uue käruga – Priamiga. Kuid läksin siiski koju ikka meie tolleaegse käruga. Aga sellest juba järgmises postituses! 😉

Nagu ma juba eile mainisin, siis vedrustus on miski, millest Cybex ikka ööd ega mütsi ei jaga. Õigemini oleks öelda ilmselt, et ega nad vist väga ei teadnud varem, milleks need pisikesed hallid keerdus vidinad üldse kasulikud võivad olla. Ega ma paha pärast, aga puhtalt minu arvamusi täis postitus. 😉 Eile nägin esimest korda elus Balios S’i – ei jätnud just eriti sügavat muljet… M on endiselt minu silmis ilusam ja ei, ma ei ostaks S’i ka tänu sellele, et Cybex on kuskil vedrud üles korjanud ja need S’le külge lükanud. 😛

Kuid imekombel Balios M’i puhul vedrustuse puudumine mind esimese käru puhul ei häirinud. Balios’i on Kenerti pepu alt läbi käinud kolm. November 2017 kasutasime 2017a halli Baliost. Seda siis sirka 1 kuu või isegi veidi alla selle. Mis otseloomulikult ei oma hetkel üldse mitte tähtsust, sest ilmselgelt tähendab kolme Baliose ost seda, et olen iga kell valmis ta tagasi ostma, kui selleks peaks vajadus tekkima.

thumb_IMG_1250_1024.jpg

Baliose kaks kõige suuremat plussi ongi suur pakikorv ning muudeta sõidusuunaga iste. Lisaks sellele on tegu lohuga istmega, mille mugavusest ka mina juba esimesel sõidul aru sain. Kenertile tundub lohuga iste sobivat ja ausalt öeldes enam nagu ei olegi soovi miskit vahetada. Lisaks sellele on tegemist taaskord teleskoopsangaga, mis tähendab siis seda, et sobib igale pikkusele. Samuti meeldis mulle tohutult võimalus pakkida Balios kokku päris kompaktselt, et ta siis ilusti meie koridori mahuks. Iste käis kokku lapikuks ning rattad samuti. See kokkupanemise süsteem oli üpriski keeruline ja tuli ette neid kordi, kui ma sellega päris mitme pusimise minuti järel ikka hakkama ei saanud. Aga polnud hullu, sest isegi vedrustuse puudumine meid esimesel korral ei häirinud. Eks Easygo polnud ka vedrustuse osas just eriti suur eeskuju. 🙂

thumb_IMG_0256_1024

Mis on muidugi häiriv Baliose puhul, on see tobe võrgust osa kaarvarjus. Pikendatavat osa pean siis silmas. Need “kileaknad” kaarvarju külgedel mind ei häirnud absoluutselt. Aga olgem ausad, see on lahendatav probleem, kui vaid asi käsile võtta – kas siis ise või anda teadjale. Samuti saab ju vabalt vaetada välja Baliose katuse mõne Bugaboo Donkey katuse vastu – siis on muidugi vaja ka kinnitusi ja traate. Ühesõnaga ei ole see kohe kindlasti mitte probleem, millele lahendust ei leidu. 😉

Peale Baliose kuu ajast kasutamist hakkasid mul silmad särama Bugabood nähes, kuid sellest pikemalt juba järgmisel korral! 😉 Mingil hetkel aga naasesin oludes sunnil tagasi Baliose juurde. Kui Bugaboo Buffalo maha müüsin, siis uue Bugaboo ootamise ajaks vajasin kiirelt asenduskäru, sest Rocca al Marest oli vaja koju pääseda ja olgem ausad ma ei olnud huvitatud 10kilose Kenerti tassimisest nii pikalt. 😀 Olgu, ma oleksin sellega hakkama saanud, aga järgmisel kahel nädalal vajasin samuti käru, millega ringi rallida. Seega ma vaatasin lootusrikkalt ringi Rocca Beebicenteris, kuid lõpuks ostsin siiski ära seal olnud viimase Balios M’i – must 2018a. 2017 ja 2018 aasta mudelil pole absoluutselt mingit vahet, kui siis ainult värvitoonid. 😀 Aga see selleks. 😛

Mõned päevad (sirka 3-4) hiljem mõtlesin aga, et tahaks ikka midagi muud proovida peale Baliose, kuna mustale Baliosele oli ostja juba olemas, siis oli hea idee midagi muud veel proovida. 😛 Käisime me siis Delta Plaza Beebicenteris ringi ja vaatasime erinevaid kärusid – no mitte kui midagi ei olnud võtta. Üks mitte meeldivam kui teine. Ma ei ole kärude osas just eriti valiv, aga miskipärast ma ei suutnud midagi muud välja valida. Kuna aga musta Baliose soovija oli päeval tema eest juba maksnud ja õhtul pidi järgi tulema, siis vajasin siiski midagi muud. Oleks olnud ka variant raha tagasi kanda ja müügist keelduda, aga nii ebaviisakas ei otsustanud ma olla. 🙂 Niisiis vaatas poemüüja mind väga kahtlase pilguga ja mõned minutid hiljem vaatas parklast vastu selline vaatepilt:

28511691_791019517749829_1681567689_n

Isegi naeran vahel, kui loll ma ikka olla oskan ja kuidas mulle ikka meeldib rahaliselt omadega kahjumisse jääda… Mini Rodini joped ka hetkel mul üks korralik nali. BTW kui keegi soovib osta MR Navy Pico jacketit s92/98( uus, siltidega), siis võib mulle julgelt kirjutada. 😉 Tellisin Kenertile juba teise Pico, aga kuna tellisin nüüd Navy kombeka ja Burgundy jacketi, siis Navy jacket otsib ilmselt uut kogu. Müügikuulutust ma teha ei viitsi, siis lihtsalt jääb meile kandmiseks. 😛 Ühesõnaga on mu sõltuvus muutumas juba korralikuks naljanumbriks. 😛

Nüüd aga tagasi Balios M’i juurde. Ühesõnaga kohe peale musta Baliost leidis meie juurde tee viimane punane Balios Eestis. Nüüdseks vurab tema aga ringi juba Saaremaal, kuhu DPD kuller ta ilusti toimetas. Ilmselgelt suurem osa teist mõtleb hetkel, et Kristin on ikka päris napakas – ma ise mõtlen sirka 99% ajast samamoodi, seega pole hullu! 😉

Balios on balios – alati ilus. Pole vahet, kas ta on hall, must või hoopiski megailus punane. Balios on miski, mida olen nõus igaühele igakell soovitama ja mida isegi vajaduse tekkimisel vabalt uuesti ostaksin. 😉 Maale kruusateele või metsa kändide vahele otseloomulikult mitte, aga linnatänavale sobib ta ideaalselt ja turvahälli ratasteks samuti. Seega parim võimalik valik, kui otsid soodsat, aga mugavat ja hea väljanäegmisega käru oma pere pisimale! 😉

Nüüd aga pilte meie Baliostest. 😀

Bugaboodeni! 😉

Kristin ❤

1 KUU! <3 #23

Kuna tegin just pisikese avastuse, siis pidasin oluliseks panna kirja paar sõna just selleks, et teid olemas olemise eest tänada! Tänase seisuga(21.02) on minu blogi esimesest postitusest möödunud täpselt kuu ja ma ütlen päris ausalt, et ma olin(olen siiani) kindel, et ma ei viitsi üle paari korra midagi kirjutada või mis veel hullem – keegi nkn ei loe. Aga ma eksisin – “ma ju ütlesin sulle!” hõikab keegi kuskilt kaugelt! 🙂

Suured tänud kõigile, kes on viitsinud tulla ja lugeda. Eriti suur tänu neile, kes iga kord ikka ja jälle tagasi tulevad. Ja kõige rohkem palun ma vabandust oma meeletute kirjavigade pärast, sest ma siiani lihtsalt ei suuda ühtegi oma kirjutatud teksti läbi lugeda… üritasin korra paar nädalat tagasi, aga see lõppes otseloomulikult kahe prügikastis postitusega. Likvideerida on kordades kergem, kui hakata iga pisikest viga parandama.

Olen saanud nii palju positiivset tagasisidet just teilt, kes te kõik seda loete. Iga kord kui mõni kommentaar siia/Facebooki tuleb, siis loen kõiki huviga ja ausalt, teie vastused teevad mind nii õnnelikuks, sest teadmine, et keegi on ka mõttega lugenud ja kaasa mõelnud – see on päris hea tunne. Ma loodan iga päevaga aina paremaks minna ja tuua teieni asju, mis on ka lugemist väärt. Seega andke mulle aga igal hetkel ideid, millest teile lugeda meeldiks ja ma kirjutan kõigest superhea meelega! ❤

Aitäh veelkord, ja homme juba naaseme kärusaaga kolmanda postituse juurde. Kokku tuleb neid neli, seega pooled on veel jäänud. 🙂

Kui aga soovid mulle kirjutada, siis lisan siia postitusse taas kogu info, mille teel on minuga võimalik “privaatselt” ühendust saada! 😉

Email: kristinvaisma@gmail.com/kristinvaisma@hotmail.com

FB: Kristin Vaisma (kõige kiirem viis minuga suhtlemiseks)

Instagram: kristinvaisma (viska kindlasti follow)

Mobiilinumbri ja aadressi jätan esialgu siis ikka enda teada! 😉

Homseni!

Kristin ❤

Kärusaaga jätkub – agis & mytrax #22

Kuna Kenert otsustas, et tema keeldub täna magamisest, tänu millele lükkub edasi minu pesus käik ning homseks küsiste küpsetamine, siis otsustasin tuua ette poole oma päeva viimase tegevuse – antud postituse loomine.

Pealkirjast lugesite ilmselt juba välja, millest täna juttu tuleb – just nimelt ainsatest vaid näoga sõidusuunas kärudest, mis meie valdustes kunagi olnud on. Esimesena liitus meie perega Joie Mytrax, mis meeldis minu emale tohutult. Mytrax tuli seltsiks meie EasyGo’le, kuid seisis siiski enamuse ajast kasutamata koridoris. Koridorist räâkides pean ära mainima, et mul on väga kohutavad majanaabrid – ma vihkan absoluutset kriime kärudel ja mul on olnud 2 juhust, kus lihtsalt üleöö on kärule koridoris “seismisest” tekkinud korralikud kriimud. -.-

Aga tagasi Mytraxi juurde. Esialgu vaatasime Litetraxi, kuid miskipärast kaupluses katsudes ja proovides osutus valituks siiski Mytrax – klienditeenindaja tegi samuti korralikku tööd, et Mytraxi ostaksime. Tahtsin küll halli, kuid lõpuks ostsime sinise ja ka selle tooniga jäin rahule. 😇 Kuna kasutasime Mytraxi vähe, siis ei löönud kohe välja fakt, et Kenert eelistab istuda seljaga sõidusuunas. Mytraxi puhul tooksin kohe megasuureks plussiks mõnusa liikuvuse ja fakti, et kokku käis ta vaid nöörist tõmmates ja hoiustamine ning tassimine olid sellevõrra kohe kordades mugavamad. Kuna tegu oli nö teleskoop sangaga(mis on ka meie praegusel kärul), siis hakkasin viimaks mõistma selle vajalikkust. Kuna olen 20cm pikem, kui mu ema, siis on väga hea lahendus, et saame mõlemad endile sobiva kõrguse valida. Samuti meeldis mulle tohutult turvakaar(see meeldis ka Kenertile). Selle kõrgus on küll päris madal, aga miskipärast oli ta Kenertile kuidagi eriti mõnus ja mugav.

IMG_0458.JPG

Kui nüüd aga miinustest rääkima hakata, siis mainiksin kindlasti ära fakti, et tegu on päris raske käruga, aga samas… kuidas muidu muskel kasvab, kui rasket käru ei tari? Teiseks ja tegelikult ka meile saatuslikuks saanud “pisiasi” oli see, et ligipääs pakikorvile oli praktiliselt võimatu. Kuna meil on siin peres ikka päris mitu suud vaja toita, siis tuleme poest koju iga päev minimaalselt kahe suure toidukotiga, seega mugavus ennekōike – pakikorv peab olema suur ja sellele ligipääsetavus maksimaalne. Kuna Mytrax seda ei suutnud, siis leidis ka tema peagi tee uue beebini – õnnelik laps. 😉👌

IMG_0517

Enne Mytraxi lahkumist saabus Cybex Agis M-air 4, mis leidis tee uue pereni juba ülejärgmisel päeval. Selleks hetkeks, kui käru meieni jõudis, oli selge juba Kenerti kärus jonnimise põhjus – ta ei tahtnud sõita seljaga meie poole(ei taha siiani, va sirka 15minti igal jalutuskorral). Alustan siis kihe kiidusõnadega ja ütlen, et kui peaksin kunagi nö kergkäru ostma, siis valiksin kõhklemata Agise. Esiteks näeb ta megakena välja(eriti must) ning liikumine oli ka päris hea. Eriti arvestades asjaolu, et Cybex ei jaga vedrudest ja nende vajalikkusest ikka üldse mitte midagi. 😂 Samuti on ta mōnusalt pisike ning hoiustamine samuti mugav nagu Mytraxil. Ütlen ausalt, et pakikorvi ma enam meenutada ei suuda, kuna jõudsin Agise viia vaid ühele jalutuskäigule, enne kui ta tee uue omanikuni leidis. Lisaks muidugi see  katus, mis on Cybexi “firmamärk”, et ikka võrk peab olemas olema, muidu pole õige asi. No ja muidugi see originaalvihmakile – pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Üks osa kilest(katuse osa) oli must “vihmakindel” riie, mis mingil imelikul kombel otsustas vihma läbi lasta. Ja mitte ainult Agisel, vaid ka Baliosel. -.-

22627345_732111983640583_1659712283_n-1

Täitsa võimalik, et kui Kenert oleks sss sõitmisega leppinud, siis ralliksime siiani Agisega ringi ja oleksime megalt rahul – ja olgem ausad… mul oleks ikka palju rohkem raha üle. 😂

Rahast rääkides, siis mina olen ostnud kõik kärud uutena poest just seetõttu, et ma ei talu absoluutselt kriime või muid veidrusi(a la helkurteibid jms). Ma olen nagu haige, sest ma kontrollin enne ja peale igat jalutuskäiku, et mu käru oleks ikka kriimuvaba ja kui keegi sellele ohtlikult lähedal on, siis mu ihukarvad tõusevad püsti! Ma hoian kärusid nagu ***** pilpa peal, aga ikka tuleb mõni ***, kellel on vaja võõrast vara puutuda. Saan aru, et koridoris hoian käru omal vastutusel, aga no k*rat, mina ei käi võõraid asju näppimas – veel vähem oma äranägemise järgi ringi tõstmas. Nii palju mõistust mul isegi veel on peas, aga seda on ka aina vähemaks jäämas.

Nüüd aga kiirelt duši alla ja küpsiseid valmistama, et neid homsel Eesti 100 peol lauale panna. 😇

Homme panen kirja 1 käru kolmes erinevas toonis. 😉

Kristin ❤️

Teeme kärudega algust – Noordi, EasyGo & Hauck#21

Sain täna palve kirjutada kõikidest kärudest, mida olen selle 1aasta3kuu jooksul kasutanud. Esimesed 8kuud siis ühte ja ülejäänud 7kuud olen ringi vuranud 9 erineva käruga – ega lugemine läks juba ammuilma sassi😂

Lohutan/kurvastan teid, sest neid postitusi tuleb kohe kindlasti rohkem kui üks, sest see läheks ikka meeletult pikaks, kui ma kõik oma nunnud siia ritta laon. 😇 Ma ei taha liiga üksikasjadesse laskuda, aga siiski tahaks kirja panna mõned olulisemad tähelepanekud ning kindlad soovitused, mida ise veel ostaksin ja mida kindlasti mitte. Kui aus olla, siis midagi sellist, mida ma ise kunagi uuesti ei ostaks, minu nimekirjas polegi. :O

Aga otseloomulikult alustan truult meie imearmsast Noordist. Kui minul esimest korda 2016aasta aprillis pilk Noordi peale jäi, siis olid nad Eestis veel päris värsked kärud. Kuid kuna aprill oli ilmselgelt veel liiga vara aeg novembris sündivale beebile millegi ostmiseks, siis lükkasin seda veidi edasi, kuid Noordi oli siiski kindel valik. Pea iga kuu käisin ikka vaatamas ja see üks ja sama vanker seisis seal ja minu arvamust mööda ootas truult ikka mind. 🙂 Kätte jõudis september, kui mõtlesin, et okei, nüüd on aeg! Aga mis vaatas mulle vastu kohast, kus meie Noordi oli varem seisnud? TÜHJUS! Just mõned päevad tagasi müüdi maha vanker, mis oli seal nii armsalt kuude viisi seisnud ja oodanud, et ma ta ära ostaksin – siiani tünnen tema ees süümepiinu. Kuna müüja ei osanud öelda, kas ja millal antud vankrit juurde tuleb, siis jätsin kauplusesse oma numbri ja läksin pettunult pisar silmis tagasi koju, et otsida mõnd alternatiivi – vaatasin erinevaid Millisid ja muud jama(EJ mind alati oksele ajanud, sorry). Aga mitte miski ei tundunud see õige – ma ei taha Millide ega muude kohta midagi halvasti öelda, kindlasti väga head ja mugavad jne… aga vot minu kinnisidee oli saada too Noordi. Otsisin siis teda igalt poolt, isegi kodulehel polnud enam müügis… uued värvitoonid ja mudelid hakkasid peale tulema. Olin juba suhteliselt lootust kaotamas ja plaanisin korra isegi osta roosa Noordi, aga minu õnneks helises 3.10 minu telefon ja Babycity teenindaja muutis kogu minu edasise elu palju paremaks – poodi saabus MEIE NOORDI!

Kohutavalt pikk eellugu räägitud, siis asume parem asja kallale ja räägime, milleks on üks Noordi tegelikult võimeline. Meie mudel oli siis Polaris 3in1 – nüüd on saadaval erinevaid mudeleid ning saab ka valida kas 3in1 v 2in1. 😉 Kuna hetkel on meil siin maas korralik lumevaip, siis mainin esimese asjana ära, et Noordi läks lumest kõhklemata läbi ja seda ka lukustamata ratastega. Üleüldse on Noordil(meie mudelil) all neli üpriski suurt ratast, millest esimesed kaks on pöörlevad. Mina isiklikult pole ühelgi pöörlevate ratastega kärul esirattaid kordagi lukustanud. 😉 Kuna vedrustus jms ei olnud minu jaoks(pole eriti siiani) oluline, siis kahjuks ei oska ma seda niimoodi tagant järele kohe üldse kommenteerida. Samas läks ta äärekivist ülesse tõstmata ja kui tõesti oli liiga kõrge äär, siis põrkas kuidagi sujuvalt tagasi. Samas oli teda aga megamugav hoiustada ja tassid. Rattaid hoidsime meie koridoris ning korvi tassisin koos Kenertiga viiendale – nii alla kui üles, sest enamasti ta jäi juba teel trepist alla magama.

img_1220.jpg

Kaua teie kasutasite oma beebidel korviosa? Meie kasutasime sirka 6kuud, veidikene üle sellegi. Kuna kätte jõudis suvi ja Kenert oli juba õppinud istuma, siis ei tundunud just eriline kiirustamine tema isteosasse tõstmine. Korv oli Noordil muidugi megalt mugav just beebi suhtes – lai ja pikk, samas pisike ja armas. Isteosa ainsaks miinuseks oskan kohe tuua, et nö see beebisisu, mis oli, muutus praktiliselt esimese paari päevaga topiliseks, aga see on ka ainus miinus kogu meie Noordi komplekti juures. Nagu kõigil 3in1/2in1 kärudel, siis ka meil oli iste kasutatav nii nägu kui ka selg sõidusuunas, millest meie kasutasime kõikse aeg vaid viimast. Üldse on Kenert alles viimasel ajal hakanud leppima näoga sõidusuunas kärutamisega. Isteosa käis täislamavasse, jalatugi samuti ning katus peale ja pea terve suve rallisime niimoodi ringi – kuni augusti kuuni.

Augusti kuus saabus meie perre uus liige ning kalliks saanud Noordi hakkas otsima uut kodu. Ütlen ausalt, et päris keeruline on müüa käru, millest tol hetkel keegi veel mitte midagi ei teadnud. Samas olen märganud, et nüüd liigub neid linnapildis kordades rohkem ja üha enam küsitakse nö arvustust Noordide kohta. Sul on küsimusi Noordi kohta – kirjuta julgelt mulle! 😉 Aga räägime nüüd siis hoopis meie uuest pereliikmest, kelleks sai hall EasyGo Optima. Kui kellelgi on huvi EasyGo beebitarvete koti vastu, toonis sand, siis meil seisab üks nukralt kapis, seega võite meile kirjutada! 😉 Aga EasyGost niipalju, et tema oli üks nendest, keda mul kõige raske müüa oli. Olgugi, et ma alguses päris pikalt kardsin, et ta murdub pooleks või läheb katki, kui ühe vale liigutuse teen või kotid pakikorvile asetan, aga peale hirmu kadumist sai EasyGost ikka üks korralik veoloom, kes meeldis nii mulle kui ka Kenertile. Olgugi, et vedrustus on sellel kärul 0, siis meile sobis ta suvekäruks ideaalselt – sügise saabudes leidis ta tee juba uue beebini, kellele sai esialgu vaid käru ratasteks. Aga mis EasyGo juures oli eriti super, et ka temal sai vahetada sõidusuunda, mis on minu memmeka poja jaoks alati kõige olulisem olnud. Hoiustamine polnud just kõige mugavam, kui rääkida siis kergkärust – rattad sain taaskord jätta koridori, kuid lisaks Kenertile pidin tuppa vedama iga kord ka istmeosa, sest koos kokkupandult polnud kuidagi võimalik hoiustada. Aga sellele pisikesele “asjale” olen ma suutnud alati läbi sõrmede vaadata – siiani tassin isteosa tuppa. 😛

Muidugi on tegu ka väga lühikese isteosaga käruga, mis tähendab seda, et oma poisile ma teda enam tagasi ei ostaks, aga linnapildis on ilus vaadata selle hetkeni, kuni mõnel lapsed jalad üle selle kõrgema ääre ripuvad. Eriti magades… mina küll ei suudaks niimoodi magada, et miski mul vastu kandasid surub. Aga välimuselt on ikka mega ilus ja stiilne ja selline pisikene käru – mulle meeldis ja meeldib siiani. Kuna suvi on tulekul ja kui oled liikumas siiski rohkem linnas, soovitan EasyGo’d sulle ja su beebile! 😉

IMG_0418

Issand, ma oleksin äärepealt unustanud lolli peaga ostetud Haucki, mis pidi muidugi jääma meie esimeseks ja viimaseks kergkäruks. Tegemist oli siis Rapid3’ga ja no ma ei taha mitte ühtegi halba sõna öelda, aga meile käru ei sobinud. Sega on selgelt näha ka minu lisatud pildilt. 😀 Ja asi ei olnud otseloomulikult mitte ainult selles, et ilmselgelt oli Kenert veel liiga väike, aga pigem selles, et ma ei salli nööriga muudetavaid seljatugesid ega seda, kui kärul pidevalt koliseb ja killadi kolladi liigub. Ma ei oska teda tegelikult väga kommenteerida, sest pildil olev hetk oli ka esimene ja viimane kord, kui ma mõnd Haucki kasutanud olen. 🙂 Kokkupanemine ja hoistamine muidugi 5+, aga kõik muu ei vääri hetkel kirjeldamist – aus, aga tegu siiski vaid minu arvamusega! 😉

IMG_1768

 

Nüüd aga lõpetan tänaseks ja jätkan ilmselt juba homme uute kärude ja lugudega. 😉

Millist käru teie kasutate ja kuidas olete rahul? Rääkige, rääkige!

Me enda praegusega nii rahul,  et enam vist uut ei soovi, aga loeks siiski teie kogemusi huviga! 😉

Kristin! ❤

Minu iga teine postitus #20

Avasin uue postituse vaid teadmisega, et peaks miskit siia kirja panema. Ausalt öeldes on mul hetkel null ideed, millest teile täna rääkida.

Tänaseks on lõppenud ka minu loos ja auhinnad on juba teel võitjate poole. 😛 Veelkord palju õnne kõigile ning suur tänu Johaestoniale ning Scandikidsile! ❤ Olgem ausad, ma pole just suurem asi bloogerdaja ega instagrammer, aga megavinge oli just koostöös nendega teha oma esimene loos. Suured tänud Teie tiimile! ❤

Lisaks sellele tuli reedel ära Gugguu pakk, kuid kuna kulleri tuleku ajal polnud meil kedagi kodus, siis pani ta paki siiski automaati. Täna saime paki kätte ja no enam rohkem rahul ei anna olla. Gugguu on samuti olnud juba pikemat aega üks minu lemmikumaid rõivabrände Kennule. 😛 Nii ootame kuu lõppu, et pusad ja jumpsuidid ka müüki tuleksid. 😛 Lihtsalt nii ilusad ja mõnusad kangad ja need värvid – lihtsalt imeline- kui Kenert vaid lepiks ilma paelteta mütside kandmisega. 😀

28236161_788397914678656_1673770850_n

Samuti tuli ära ka tossude pakk – niiiiii vinge ja niiiii ideaalsed Kenerti jalas. Lumi võiks juba vaikselt sulama hakata, sest me oleme kevadeks juba rohkemgi kui lihtsalt valmis. 😛

Puhtalt taaskord mõttetut loba täis postitus, mis teile ilmselgelt mittemingisugust kasulikku infot ei anna. Olen päris väsinud praeguseks hetkeks, kuna pole 2 ööd praktiliselt üldse magada saanud. Kell on 22:54. Veetsime taaskord nädalavahetuse Rakveres, kuid seekord polnud Kenert magamisest kohe üldse mitte vaimustuses. Esimesel ööl ta vaid püherdas mul kaisus ja ma sain magada sirka 5min kaupa – sama kehtis ka tema enda kohta. Teisel ööl aga istus ta vähemalt 4-5 korda 20-30minutit lihtsalt üleval. Vaatas ringi ja rääkis minuga – otseloomulikult ei saanud siis ka mina normaalselt magada.

Räägin ikka tihti kõigile, et minu laps ei jonni ja on üldse üks väga tubli väikemees. Mida enam seda räägin, seda rohkem pean hakkama sööma oma sõnu. Tõsi, ta ei jonni ega virise, aga ta on üks kohutavalt asjalik ja seejuures marutüütu putukas, kes leiab alati midagi kiskuda või kuhugi ronida. Näpud on meil vist juba iga viimasegi sahtli vahele jäänud nii kodus kui külapeal ja pea on kolksuga ära puudutanud kõik põrandad. See on lihtsalt uskumatu, mida üks pisikene inimene suudab ja kuidas ta veel pärast kõike seda on endiselt energiat, et pool ööd trallata. Kadestamist väärt. 🙂

Kuna olen hetkel üsna väsinud, siis olen ka üpris ideedevaene – kahjuks. Seega, kui sul on mõni põnev idee, millest võiksin kirjutada, siis anna kindlasti märku ja ma panen kõik kirja, millest lugeda sooviksite. 😛 Mingi hetk võtan end jälle kätte, aga see nädal lasin kuidagi lihtsalt läbi. Eks olgem ausad, et haiguslehe ajal kodus olles oli ikka palju rohkem jõudu ja aega kirjutada, kui seda 1+21 lapse kõrvalt. 🙂

Järgmise korrani! 😉

Kristin ❤