Taas palju loba ja laiguline pärdik Pätrik #18

Enne kui tänast postitust alustame, siis tahaksin kõigile megavinget vastlapäeva ning pikka liugu soovida! 💙 Ja muidugi rohkelt häid kukleid. Kas teete ise vastlakukleid või ostate? 😇 Mina olen juba teist aastat ise kukleid tegemas. 👌

Nüüd aga teema juurde, miks mõned sekundid tagasi uue postituse avasin. Kes teist ka varem lugenud on, siis teab, et viibisin kaks eelmist nädalat kodus haiguslehel ning tagasi tööle asusin eile. Ma lubasin endale mõni aeg tagasi, et oma tööst ei hakka ma kohe kindlasti rääkima, aga kaudselt võin ju midagi veidikene mainida. 😇

Täpsemalt tahaksin jagada teiega pisikesi kilde ja naerutekitajaid igast minu päevast. Ja alustame siis eilsest. Kuna töötan lastega, siis selliseid omamoodi armsaid ja naljakaid ütlemisi kuulen praktiliselt hommikust õhtuni. Näiteks mängisime aliast ja üks neiu seletab mulle:”See on ümmargune. Linnud teevad sellega lapsi!” Mis teie pakuksite, mis see olla võiks? 😜

Pärast haiguslehelt naasmist on alati nii hea tunne taas tööle naasta, sest sa tead alati, et sind oodatakse ning võetakse vastu sooja südamega. Astusin siis mina eile hommikul uksest sisse ja pidin pikali kukkuma, kui kõik mind kallistama tormasid. Muidugi sain ka pragada, et üldse julgesin neist eemal hoida. Kui tüdrukud on suured kalliarmastajad nagu minagi, siis poisid(eranditega) olid veidi tagasihoidlikumad ja viskasid nukke – omamoodi armas ja eriline tervitus. 💙❤️

Ega ma väga palju tööst kui sellisest rääkida ei julge/soovi, sest veider oleks teada, et mõni lapsevanem loeb. Ega minulegi ei meeldiks, kui keegi teine minu lapsest kirjutab ja tema tegemised bloogerdusse üles loendab. Mida ma aga kindlasti öelda soovin, on see, et pole armsamaid lapsi, kui seda on need 21 marakratti, kes päevast päeva toovad näole naeratuse ja “aww” hetkedel pisara silma. Uskumatu, kuidas “võõrad” lapsed nii südamesse poevad ja nii tohutult kalliks saavad.

2012 aasta suvel(olin siis 15aastane) veetsin oma päevad olles lapsehoidja ühele imearmsale poisile. Mina kutsusin teda Tommoks ja oma mõtetes teen seda siiani. Otseloomulikult on pisikesest Tommost saanud nende aastate jooksul juba palju suurem poiss ja vanuseaastaid on tal nüüd 6 – ma just taipasin, et ta alustan sügisel siis ju kooliteed. 😱 Kui temaga oma suve koos veetsin, siis sain üsna pea selgeks, et minust peab saama ema ühele imearmsale poisile – selle unistuse taha olen juba linnukese teinud. Mis aga kõige olulisem, see aeg Tommoga õpetas mulle nii palju just vastutustunnet ja tohutut hoolivust. Muidugi ka armastust. Nii kummaline, kuidas on võimalik kiinduda kellegi teise lapsesse nii ära, et justkui saaks temast sinu enda pisikene vend või mõnimuu lähisugulane. Tänu Tommole sai minust lapsehoidja lõpuks kolmele perele, aga sellest juba mõni teinekord pikemalt. 😉

Lastega töötamine on mulle kõige enam õpetanud mõistma tõsiasja, et iga inimene on omamoodi ja seda väga erilisel moel. Pole olemas kaht sarnast last või lähedast mõtteviisi. Ja pidev laste seltskond muudab maailmavaadet ikka oma 180kraadi kindlasti. On kaht sorti töökohad – esimesed neist söövad korralikult energiat ja tagasi annavad minimaalselt – lisaks palgale. Teiseks on muidugi need töökohad, kus töötades saad nautida seda mida teed. Sa annad lademetes energiat, aga saad tagasi veel suuremal hulgal positiivsust ning armastust. Minul on vedanud, et olen terve elu(selle osa elust, mille olen veetnud tehes tööd, seega sirka 5/6 aastat) saanud öelda, et armastan tööd, mida teen. Kas ka sina oled? 😇

Mulle on palju ette heidetud seda, et lapse juba 8kuuselt jätsin ja tööle kiirustasin. Mitte kedagi ei huvita, mis põhjustel ma seda tegin. Olen pea kõigile öelnud ja püüdnud seletada, aga ikka ohitakse , et miks ja miks. Olgem ausad – tegelikult pole see üldse mitte kellegi asi, aga ikka tihtipeale topitakse oma nina teiste asjadesse, et siis kaasa tunda ja halada. Okei, ma ilmselt olen vahel veidi liiga õel, aga mõte jääb igatmoodi kirjutades samaks. Jah, tööle minemine oli minu jaoks vägagi raske samm, kuid siiani pole ma veel kordagi kahetsenud või mõelnud, et miks ma ikka nii pidin tegema – see oli tol hetkel minu jaoks kindel otsus ja on seda siiani. Tänases postituses ma isegi mitte ei vaevu end õigustama, kuid võite kindlad olla, et ühel päeval tuleb selleteemaline veidi pikem jutt, kus kõik täpselt kirja panen. 😉 Kui vana oli sinu laps, kui tööle naasesid? Millal plaanid tööle naasta, kui veel beebsuga kodune oled? 🙂

27994032_785860278265753_474076028_n

Tänane postitus on kuidagi eriti laiali valguv, seega räägin nüüd siis hoopis banaanidest. Kui suur banaaniarmastaja oled sina? Mina olen kohutav ja ka Kenert on suur banaanisõber. Sellepärast on ka Prisma kauplused meie lemmikud, sest seni kuni mina toidukorvi meelepäraste toodetega täidan, saab Kenert banaani maiustada ja see tähendab seda, et ta on rahulolev ega kisa lihtsalt nagu pöörane. Ausalt öeldes ei tea ma, milline on Kenerti täpne päevaplaan, kui mina tööl viibin, kuid minu kodus veedetud päevadel sööb Kenert hommikuti alati oma laua taga ära vähemalt ühe banaani, sest nii oleme me lihtsalt juba temaga harjunud. Oli hetk, kus ma hakkasin arvama, et Kenerti kohutav allergia on tekkinud banaani söömisest, kuid see ei kadunud ka banaanivabade päevadega… seega luban tal rahus banaani edasi maiustada ja püüan leida tema toidust veel aineid, mis löövet tekitada võivad.

27399911_778187569033024_1650974686_n.jpg

Kogu lööve tema kehal algas juba päris mitu head kuud tagasi. Kuna piimatooted ei mõjunud tema organismile hästi, siis need oleme menüüst täielikult välja jätnud, kuid lööve tekitajale pole siiani jälile saanud. Allergoloogi juurde saime aja 2.aprilliks, aga lööve Kenerti nahal muudkui areneb edasi ja koos perearstiga oleme juba üpriski nõutud, mida edasi teha. Tean, et olen ise samuti kohutav allergik kõige ja kõigi suhtes, aga kahju on üleni laigulist pärdikut vaadata. Ootame lihtsalt aprilli kuud ja loodame, et siis tulevad allergiad päevavalgele ning saame lahenduse ka oma piimatoodete probleemile. 😛

Taakord tuletan meelde, et minu instagrammis(instagram) ja blogis(#15) on käimas loos, mille käigus loosime koostöös Johaga välja 3 õnnelikku, kes saavad endale ägedaid kingitusi Johalt. 😛 Seega mine vaata ka sina ja võta kindlasti osa! 😉 Võitjad loosime 18.02!!!

Järgmise korrani! 😉

Kristin ❤

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s