Minu iga teine postitus #20

Avasin uue postituse vaid teadmisega, et peaks miskit siia kirja panema. Ausalt öeldes on mul hetkel null ideed, millest teile täna rääkida.

Tänaseks on lõppenud ka minu loos ja auhinnad on juba teel võitjate poole. 😛 Veelkord palju õnne kõigile ning suur tänu Johaestoniale ning Scandikidsile! ❤ Olgem ausad, ma pole just suurem asi bloogerdaja ega instagrammer, aga megavinge oli just koostöös nendega teha oma esimene loos. Suured tänud Teie tiimile! ❤

Lisaks sellele tuli reedel ära Gugguu pakk, kuid kuna kulleri tuleku ajal polnud meil kedagi kodus, siis pani ta paki siiski automaati. Täna saime paki kätte ja no enam rohkem rahul ei anna olla. Gugguu on samuti olnud juba pikemat aega üks minu lemmikumaid rõivabrände Kennule. 😛 Nii ootame kuu lõppu, et pusad ja jumpsuidid ka müüki tuleksid. 😛 Lihtsalt nii ilusad ja mõnusad kangad ja need värvid – lihtsalt imeline- kui Kenert vaid lepiks ilma paelteta mütside kandmisega. 😀

28236161_788397914678656_1673770850_n

Samuti tuli ära ka tossude pakk – niiiiii vinge ja niiiii ideaalsed Kenerti jalas. Lumi võiks juba vaikselt sulama hakata, sest me oleme kevadeks juba rohkemgi kui lihtsalt valmis. 😛

Puhtalt taaskord mõttetut loba täis postitus, mis teile ilmselgelt mittemingisugust kasulikku infot ei anna. Olen päris väsinud praeguseks hetkeks, kuna pole 2 ööd praktiliselt üldse magada saanud. Kell on 22:54. Veetsime taaskord nädalavahetuse Rakveres, kuid seekord polnud Kenert magamisest kohe üldse mitte vaimustuses. Esimesel ööl ta vaid püherdas mul kaisus ja ma sain magada sirka 5min kaupa – sama kehtis ka tema enda kohta. Teisel ööl aga istus ta vähemalt 4-5 korda 20-30minutit lihtsalt üleval. Vaatas ringi ja rääkis minuga – otseloomulikult ei saanud siis ka mina normaalselt magada.

Räägin ikka tihti kõigile, et minu laps ei jonni ja on üldse üks väga tubli väikemees. Mida enam seda räägin, seda rohkem pean hakkama sööma oma sõnu. Tõsi, ta ei jonni ega virise, aga ta on üks kohutavalt asjalik ja seejuures marutüütu putukas, kes leiab alati midagi kiskuda või kuhugi ronida. Näpud on meil vist juba iga viimasegi sahtli vahele jäänud nii kodus kui külapeal ja pea on kolksuga ära puudutanud kõik põrandad. See on lihtsalt uskumatu, mida üks pisikene inimene suudab ja kuidas ta veel pärast kõike seda on endiselt energiat, et pool ööd trallata. Kadestamist väärt. 🙂

Kuna olen hetkel üsna väsinud, siis olen ka üpris ideedevaene – kahjuks. Seega, kui sul on mõni põnev idee, millest võiksin kirjutada, siis anna kindlasti märku ja ma panen kõik kirja, millest lugeda sooviksite. 😛 Mingi hetk võtan end jälle kätte, aga see nädal lasin kuidagi lihtsalt läbi. Eks olgem ausad, et haiguslehe ajal kodus olles oli ikka palju rohkem jõudu ja aega kirjutada, kui seda 1+21 lapse kõrvalt. 🙂

Järgmise korrani! 😉

Kristin ❤

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s