Vihapost – Elroni peldik ja ajuinvaliidid trammis #29

Kuna Kenert täna imekombel juba hommikul otsustas 1 lisaune teha, siis võtsin end kokku ja kirjutan ära eilseks mõeldud postituse. Seega siit on oodata suures koguses “pisiasju”, mis mind on hakanud ärritama alates sellest hetkest, kui lapsevanemaks sain. Olgu, nii mõnigi neist asjadest ajas mul ihukarvad tigedusest püsti juba enne Kenerti sündi, aga siiski. 🙂

Alustame siis otseloomulikult põhjusest, miks ma üldse eile nii vihaseks sain, et üldse sellist postitust soovisin kirjutada. Aga otseloomulikult põiepidamatusega rongisõitjad, kelle lemmiktegevus on rongipeldiku uksega paugutamine. NO na***i, see uks käib f*cking vaikselt ka kinni, deb*****! 😀 Ma pole ammu nii palju ebaviisakaid sõnu ühtesse lausesse seadnud. 😀 Aga ausalt ka, minu arust on see kõige ebanormaalsem lahendus, et rongipeldik(ma ei kavatsegi seda viisakamalt nimetama hakata. Kodus on mul wc, mida ise kasutan – see seal rongis on “puhas” peldik) ja ratta- ning käruala on kokku pandud. Sellel lahendusel ei oleks midagi viga siis, kui inimesed üks kord ometigi aru saaksid, et selle k*radi uksega ei ole vaja lõhkuda, sest tegelikult käib see ka päris vaikselt kinni. Kuidas ma tean? Sest ma olen seda mitmeid kordi kinni pannud nende inimeste järelt, kes oma s*tahaisu kogu rongirahvaga jagada soovivad. No ausalt… eriti naeruväärsed on need inimesed, kes rongi tulles kohe peldikusse tormavad… kodus pole wc’d? Olgu, saan aru… tualeti kasutamiseks on suurtes kogustes erinevaid põhjuseid ja eesmärke ning ka tagajärgi, aga no ole siis seda kasutades vähemalt teiste inimeste vastu viisakas. Mu jutu eesmärk ei ole öelda, et laske endal püksid täis, vaid mu mõte seisneb siiski selles, et inimesed võiksid ükskord hakata arvestama ka magava beebiga või üldse seal istuvate/seisvate inimestega. Mina ega ükski teine ema ei ole valinud, et oh just, paneme selle peldiku siia. -.- Tean, et minu jutust ei ole absull kasu, aga vähemalt olen saanud ennast välja elada. 😂

Kuna rongiteemaga juba alustasime, siis ka jätkame sellel lainel. 🙂 Kas olete näinud uudistes seda lõiku, kus piletimüüja räägib, kuidas tema inimesed kõik rattaalast mujale istuma suunab? Kahjuks ei kandnud minu otsimine vilja ja ma seda videolõiku leida ei suutnud, kuid mäletan nii selgelt isegi selle müüja nägu, kes seal tookord vestles ja vaatan iga kord teda küsiva pilguga, kui ta ei tee seda, mida telekas suure suuga lubas. Kokkuvõtlikult rääkis antud proua siis sellest, kui inimesed kes liiguvad ilma käru/ratta/ratastooli/koerata ja istuvad C-alale, siis suunatakse nad viisakalt istuma mujale, et C-alale mahuks ära kõik, kes seda ala tegelikult ka kasutamiseks vajavad. Tõsi, on neid kordi, kus on rong on praktiliselt tühi ja siis ei ole see otseloomulikult probleemiks, kui keegi tahab peldiku juures oma pepsi soojendada, aga päris tobe on jääda lapsevankriga igas peatuses piiksuva ukse kõrvale seisma seetõttu, et neile(ka ratastele) mõeldud alale on keegi maha potsatanud, sest ega ei jaksa ju paar sammu rohkem astuda, et uksest veidi eemale istuma minna. Ja kohe kindlasti mitte ei pea ma hetkel silmas liikumispuudega inimesi, vaid ikka neid pesuehtsaid mõistusepuudulikuse käes vaevlevaid kodanikke. Jah, ma olen õel ja ega ma enamasti ka ise eriti parem ei ole. 😀 Ei, ma ei ole tige selles olukorras mitte nende inimeste peale, kes sinna istuma potsatavad, vaid ikka klienditeenindajate peale – no mida sa lähed uudistesse rääkima, kuidas sa inimesi sealt “ära ajad” ja siis reaalses elus pilk maas mööda kõnnid, et jumala eest midagi ütlema ei peaks – äkki saab veel sõimata ka.

Üleüldse on Elroni teenindus minu silmis viimasel ajal kuidagi alla käinud. Tegelesin ühel korral Kenertiga ega saanud pilteti leida(sõidan kuukaardiga), sest Kenert vajas mu abi. Samal ajal otsis ema mul oma rahakotist Elroni kaarti, kui müüja nähvab:”noh, tegutseme ka juba?”. Kao minema, kui midagi ei meeldi, ausalt ka. Või siis see kord, kui olin hommikul kell 7 pileti ostnud rohelise kaardile mobiiliga ja kell 10 piletimüüja mulle sõna otseses mõttes kaardi tagasi VISKAB!, sest sellel kaardil ei olnud piletit. Sõnumi näitamist pakkusin, siis naeris ja ütles, et tema ei hakka mingit sõnumit vaatama, et küll piletikontroll minuga tegeleb. No mdea, keri p*rse, vanaeit! Haha, ma just sain aru, kui palju ma selles postituses inetuid sõnu olen kasutanud – halb hakkab. 😦 Aga no ajab tigedaks, ausalt. Ja tigedus omakorda paneb kasutama inetuid sõnu, mida ma tavaolukorras siiski vältida eelistan.

Lisaks rongidel on ka muidugi trammid, milles inimestel on kohe tingimata vaja trügida peale just sellest kõige esimesest uksest, kus on samuti INVALIIDIDE NING KÄRUDE ALA! No, k*rat, õppige inimesed seina pealt lugema! Kahe esimese ukse vahel on 2 klappistmega koht, mille kohal on selgelt ja minu mäletamist mööda mitmes keeles kirjas, et antud ala on eelkõige invaliididele ja kärudele. Ilmselt on iga teine eestlane invaliid… aus, aga tõsi. 😉 Ja kusjuures, oleksid siis peale tulevad inimesed normaalsed… ei, nad pööritavad silmi, kui kärusid näevad ja ohivad nagu vanad kiimas lehmad keset heinapõldu, et ei tea millal see pull küll külla tuleb. -.- No ausalt, heameelega annaks mõnele jalaga. 🙂

Bussid on Tallinnas kõige normaalsem liiklusvahend üldiselt, kuigi ka seal on päris korralik kogus ajuinvaliide, kes tingimata ratastooli või kärumärgi küljeall seisavad ja siis silmi pööritavad, kui end nende kõrvale pargid, sest ega käruga vist nendele vabadele istekohtadele ei trügi, mis seisjale ei kõlba. 😀 But still… buss on siiani veel ainus, kus ma igal sõidukorral ärrituma ei pea.

Tean, et loll olen, et üldse nii palju loodan, et mõni inimene üldse midagigi mõistaks, mõttega loeks ja ehk ka veidi oma käitumist ühistranspordis muudaks. Ma võin liigelda käruga või käruta, ratastooliga või karkudega, aga ma olen siiski inimene ja ma suudan leida ka endas viisi ja arvetada ka teistega. Pls, hakka ka sina normaalseks ning ole inimene! Nagu mõnda aega tagasi üks härra mulle ütles bussis:”Issand, emad ei viitsi ka enam jala käia!” Ja seda siis, kui olin sõitmas oma elu esimest ja viimast korda Mustamäelt Koplisse – fakt, et kärul on rattad all, ei tähenda, et ka minul on.

Aga mis seal ikka, kui inimeseks hakata ei soovi, siis olgem edasi silmipööritavad ajuinvaliidid ja nautigem päikesepaistet! 😉

Kristin ❤

P.S – ilmselgelt jõudsin postituse siiski valmis alles õhtuks, aga parem hilja kui mitte kunagi! 😉

Millised on Teie kogemuse ühistranspordiga? Millised on just need eriti tigedaks ajavad hetked?

6 thoughts on “Vihapost – Elroni peldik ja ajuinvaliidid trammis #29

  1. Ma tahaka väga näha seda rumalat i inimest, kes topib rattad+wc + kärude ala ühele pinnale. Täielik debiiiilsus!!!!! 😐 Suvel on eriti hull, kui rahvast meeletult, kärusid on miljon ja ruumi on 0. Eriti hull oli pisibeebiga. Ja no need uksed… Päriselt peavad piiksuma nii fking kõvasti?? Mul kutt mitmeid kordi ärkand sp, et need piiksuvad lihtsalt…daaah 😀 Oi kui kurjaks see elron mind ajab 🤔
    Aga mujal ühistranspordis pole erilisi probleeme olnud. Ainuke jama on see, kui oled linnas ja tuleb kõrge buss, astmetega, hästi vana. Ja sul on räääigelt raske käru… + Kotid. Ja sa lihtsalt ei saa bussile, sest kõigil on pohhui ja keegi ei paku abi. Lihtsalt passivad ja on… 🤔 aitäh😀

    Liked by 1 person

    • Jaa. Mu poiss ka piiksumise peale ärganud. Eile hüppas läbi une kärus, kui üks meie kõrval wc ukse pauguga kinni lõi – hakkasime just väljuma, muidu poleks seal ukse kôrval seisnud. Jaa… trammid on ka üsna tihti need kõrged variandid. Hetkel külmaga eriti tobe, sest plaan näitab madalat ja siis ujub kohale mingi kôrge ja no proovi ja oma käru üksi peale tõsta ja siis inimesed veel pööritavad silmi, kui peavad ootama, et trammi pääseda – no kurat, mine teisest uksest😂😂

      Meeldib

  2. unustasid veel need ratturid, kes oma rattaga risti ette istuvad ja terve vahe hõivavad, nii et kogu rongi mahub ainult kolm ratast (kuigi ette nähtud nad üksteise kõrvale riputada). Ma konkreetselt jäin käruga kord keset rongi siis seisma ja ootama, kes esimesena reageerib. Arvake ära, kas keegi reageeris, piletimüüjagi?

    Liked by 1 person

  3. mind ajab ka hullupööra närvi kui sisenen bussi vankriga ja ALATI on seal käru koha peal hunnik inimesi. isegi kui rahvast bussi peal vähe. see selleks, ise ka seal seisnud, aga no need pahased näod ja ohkimised, kui viisakalt naeratades palun enda lapsevankrile ruumi teha… ma ei saa aru miks inimesed ühistranspordis nii ebaviisakad on. sellest kuidas ei tulda ukse eest ära kui näevad vankriga inimest väljumas vaid joostakse lapsega koos pikali, ei hakka rääkimagi.
    väldin ühistransporti nii palju kui saan vankriga liigeldes.

    Liked by 1 person

    • Jaa. Täna kogesin üle pika aja positiivset kogemust – üks vanem meesterahvas aitas mul käru kõrge trammi pealt alla saada. AGA sellele eelnes muidugi seik bussist, kus ûks naisterahvas seisis käru kõrval, ei hoidnud kinni, ja kui buss pidurdas, siis haaras kinni, otseloomulikult mitte millestki muust, kui meie kärust. Ja ma vahel ikka mõtlen, et miks just mina 😭😭

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s