Nõelahirm ja Medicumi kogemus #32

Tänast postitust alustan ma meeldetuletusega, et te kõik ikka leiaksite mu instagramist (link ikoonin blogi päises) ülesse pildi, millel Kenert mängib Little Dutch rongiga ning loe hoolikalt, mida pead tegema, et saada enda beebile või hoopis sõbranna numpsikule see ülivinge mängurong! 😉 Kõigile osalenutele soovin aga megalt loosiõnne ja ärge unustage tšekata, mida kõike muud nad veel meile pakuvad – meie hakkame küll juba üsna pea uut tellimust esitama. 😛

img_3288

Eilsest allergoloogi visiidist ja 55€ kulutamisest oli kasu just täpselt nii palju, et jälile saime nullile allergiale, lisaks olemasolevatele(mida oleme juba päris pikka aega kasutanud) kreemide soovitamisele kirjutas ta juurde ÜHE, mida tohin määrida ainult neile kohtadele, mis on põletikulised – kratsimisest siis ilmselgelt. Öösiti ärkan üsna tihti selle peale, kui kuulen kuidas Kenert end taas sügab, tõmbab lähi une varruka üles ja hakkab kratsima. Päevasel ajal on üsna tihti samamoodi, seetõttu on käed just need kõike inetumad. 😦 Loodan hetkel lihtsalt, et see parandab veidi neid hullemaidki kohti ja eks määrin teda edasi juba varem proovitud(ilmselgelt tulutult) kreemidega. Diagnoosiks on atoopiline dermatiit, mille puhul antud kreem(sibicort) peaks olema raviva toimega. Ilmselgelt seetõttu perearst ka seda kasutada “käskis”, aga ilmselgelt polnud sellest ju kasu – miks muidu nahal 0 muutust on? Olgu, luiskan, ainult hullemaks läheb, seega muutused on juba ammu omadega korralikult miinustesse jooksnud. Samuti saab ta uuesti ka Zyrtec tilkasid, mis on samuti juba proovitud kraam. Ma tunnen ennast hetkel kohutava emana, aga pärast 3 kuud kestnud “ravimist” ei ole mul enam samadesse “ravimitesse” just eriti suurt usku. Ja ilmselgelt lootsin ma veidikene rohkemat, kui visiiditasu 55€ olin ära maksnud – olgugi, et 6st talle tehtud täpist läks punetama vaid üks, siis no mingi muu ravi oleks võinud ju ikka määrata – perearstile ei ole ma igal korral pidanud nii suurt summat maksma, et ta mulle sibicorti välja kirjutaks – btw, see on meil kolmas tuub! 😉

Lisaks sellele oli meil kohutav öö – Kenertil lõi lampist taas kõhu “vedelaks”(just nagu siis, kui oleme piima tarbinud). Mis aga tähendas seda, et kell 5 ärkas ta meganutiga ja oli tulikuum – andsin talle alandajat ega hakanud kraadimisega kiusama. Ta nuttis mul kuskil 10minutit. Selle aja sisse mahtus nii riiete kui mähkmevahetus kui ka emme süles rahutu olemine. Pidin ta korraks äratama, et ta suudaks rahuneda – lisaks sellele oli aru saada, et ta nutab valust. Oleks siis “veest” püksis vähe – ta öökis ja krooksus iga natukese aja tagant. Kell 6 toimus täpselt sama ja siis magas veel 1,5tundi. Kell on praeguseks juba 10, aga siiani pean iga natukese aja tagant panema talle uue mähkme, kuna tema pepunahk on niigi õrn, siis piisab kahest sekundist püksis olnud kakast(eriti vedelal kujul), kui tema nahk on juba täiesti söövitatud ja verel. Ja otseloomulikult kaasneb ka sellega pidev nutt ning pepupesust keeldumine. Vesi pole niigi meie lemmik. 😦 Ehk loeb seda mõni teadjam inimene ja oskab öelda, kas piimale tehtud allergiatest võib olla meie reaktsiooni põhjustajaks? Täpitestil piimatäpp punetama ei läinud, küll aga on õhtune reaktsioon sama, mis neil kordades kui oleme piima tarbida proovinud.

Vahetan nüüd teemat, sest see ajab mind hetkel päris korralikult marru. Või hoopiski, ei, ma ei vaheta teemat! Võtan nüüd “lahkamisele” mõned olukorrad, kus mina olen korralikult pidanud pettuma eest meditsiinis. Liigume ajas veidi tagasi, sellesse hetke, kus ma minul 14aastasena avastati atoopiline dermatiit(jup, mina olen Kenerti lööbes naha põhjus). Ma pole kunagi olnud just eriti suur arstide ja eriti nõelte austaja. Küll aga tuli mul siis teha oma elu kõige vihatuim tegu – ma pidin minema vereproovi andma. Nüüdseks ei ole mu hirm enam nii suur, aga siis oli veel päris korralik. Oleks see “tore” noor” ja “hea silmanägemisega” õde olnud veidi “vähem osavam”, siis ei oleks ma hetkel siin seda kirjutamas. 😀 Kuna mul on päris peenikesed ja suhteliselt olenematud veenid(ka need on Kenert minult pärinud), siis torkis see proua mind 9 korda nõelaga igasse võimalikku veeni, mis tundus vähegi potentsiaalne verevõtu allikas. JA MIS KÕIGE TOREDAM! Lõpuks võttis ta nõela ja surus selle esimesse “auku” veel sügavamale – praegugi tuleb seda meenutades kananahk ihule. Minu õnneks sai ta seekord vere kätte ja pääsesin tulema.

Täiesti võimalik, et sealt sai alguse minu paaniline hirm nõelte ning valgete kitlite ees. Kui Kenert vahel verd peab andma või mõnd süsti saab, siis mitte kunagi ei suuda ma vaadata, kuidas nõel läbi tema naha liigub. KO-HU-TAV! Enda puhul on muidugi sama ning üritan seesuguseid protseduure tega nii harva kui võimalik ja ideaalis mitteüldse. 😀 Raseduse ajal pidin läbi tegema glükoosi taluvuse testi, mis tähendas siis lihtsamalt öeldes seda, et pidin hommikul tühja kõhu andma verd, peale seda ära jooma tassitäie(~200ml) “suhkrusiirupit”, mis ajas tohutult oksele(oli meeletult magus ning lääge) ja peale seda veel kahel korral tunniste vahedega verd andma – ma nägin nii kurja vaeva, et mitte minema joosta. Olin tol ajal sünnituseelses sees ja seega polnud mul kuhugi erilist pääsu. Lisaks kõigele muule on meil Kenertiga mõlemal veenid, mis kanüüli puhul lubavad ravimit “sisse manustada”, aga verd tagasi ei anna mitte kunagi.

Positiivseid kogemusi elus seoses arstidega on olnud mul väga minimaalselt, aga kõik on olud seotud Kenerti sünniga. Näiteks oli mul megacool kiirabi arst, kes mängis mul kõrval Candy Cruchi ja uuris veel, et kas ka mina mängin. Samas mõõtis mu minuteid ja “lohutas”, et ega enne õhtat ma last kätte ei saa – selle peale palusin ma end muidugi poole tee pealt koju tagasi viia. 😀 Aga mul läks õnneks, enne lapse rinnale saamist pidin haiglas olema vaid sirka 2 tundi. 😀 Hea, et mu emagi õigeks ajaks kohale jõudis. 😀 Ilmselt positiivne kogemus ka sellest, et tema ei torkinud mind ühegi nõelaga – mõõtis korra vaid vererõhku. 😀 Sünnitus oli mul üldse omaette “ooper”, mille ilmselt ka kunagi siia kirja panen, aga selleni on veel veidi aega! 😉 Aga samas saan ma öelda, et minu sünnituse võttis vastu mees – pärast õmbles kokku ka veel. 😀 😀 Aga see on juba pikem lugu, miks ja kuidas. 😀

Samas on tätoveerimine näiteks miski, mida ma täiega naudin ja ilmselt ainus nõel maailmas, mida ma nii paaniliselt ei karda. Tunnistan muidugi, et enne esimest korda oli hirm ikka päris korralik, aga kui esimene “täht” tehtud sai, pidin tõdema, et ei ole see nii jube ega valus midagi, kui kartnud olin. Minul ei ole olnud tätoveerimine viiest korrast pea ühelgi valus. Tõsi, 1 korra oli veidikene rohkem ebamugavam, aga ilmselt oli see tingitud kohast, kuhu tätoveering sai tehtud.

Tätoveerimisest rääkides – soovitage mulle häid tätoveerijaid, kelle juures teie käinud olete? Ideaalis Tallinnas. 😛 Tahan lähiajal oma pikaajalise plaani ellu viia ja ühe veidi suurema projekti käsile võtta, mis tähendab siis oma keha veel rohkem tindiga määrimist, aga samas millegi erilise jäädvustamist igaveseks. 😉

Aga enne veel, kui lõpetan, siis küsiksin ka seda millised on Teie kogemused eesti meditsiiniga ja kas olete minumoodi paanilised nõela ja arsti kartjad?

Hambaarstidest ärme hakka üldse rääkima, mul tuleb juba pelgalt selle sõna välja kirjutamisest oksemaik suhu ja külmavärinad hakkavad mööda selga üles ja alla jooksma! 😀

P.S! Ärge siis Little Dutch loosi unustage! 😉

img_3291

Kristin ❤

3 thoughts on “Nõelahirm ja Medicumi kogemus #32

  1. Oiii ma võitlen ka praegu lapse löövetega 😦 No samasugused käed näevad välja nagu Kenertil. Ja samamoodi kasutame sibicorti ja no ei aita ju 😔 Üks kreem oli veel, sellest on veeel vähem abi!!!! Perearstil on ka nagu suht “pohhui” nii palju kui maininud olen talle seda. Aint kreemita ja vsjo, no???ei aita ju. ( Btw, ka Keila perearst) ilmselt Teil ka 😉 Täiesti masendav. Plaanisin ka allergiatesti minna tegema lapsega, aga tundub et väga ei tasu loota abile 🤔 Täiesti nõutuks võtab juba!
    Muidu ma ise täiega arstide kartja, ükskõik mis arstid. Fuuuh! Hambaarsti juures käin ka sp nii harva, et megaa hirm peale viimast käiku. 2 tuimestust ja tundsin ikka seda piinavat puurimisvalu. Nothanks 😀

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s