Allergiad & käisin silma kuivust mõõtmas! :O #56

Kuna juba mõnda aega on meid saatnud mõnusalt suvised kevadilmad, siis tekkis jalutuskäigul olles minu pähe üks pisikene küsimus iseendale ja nüüdseks juba esitan küsimuse just teile, sest mina olen suutnud enamvähem vastuse vaika panna. 🙂 Millal saad sina aru, et kätte on jõudnud kevad ja saabumas on suvi?

Oi, ma usun, et allergikud noogutavad nüüd minuga koos pead ja muigavad, sest teavad just täpselt, mida ma hetkel kirja hakkan panema. Mina olen alati olnud igasugu lendleva vastu allergiline – olgu selleks siis kodu seinte vahel olev tolm, lendled loomakarvad või kevadeti meid väljas varitsev õietolm. Ja just sellest viimasest soovin hetkel veidi rääkida. 🙂 Olen alati olnud kohutav allergik ja kevadeti aevastan iga nurga peal ning pühin silmist voolavaid pisaraid. Kuid sel aastal on allergia võtmas üüratumalt suuremaid mõõtmeid – minu silmad on praegugi udused.

Kui varasematel aastatel on mu silmad küll ja küll vesised olnud ja punetavad, siis sel aastal on mu silmad vastupidi meeletult kuivad ja juba peale paariminutilist väljas olemist tekib tunne justkui oleks keegi silma pugenud ja see tunne saadab mind terve jalutuskäigu. Kui veel mõned päevad tagasi tekitas see silmadesse meeletult rähma ning silmad muutusid märjaks, siis tänaseks päevaks on mu silmad juba päris kuivad ja tänu sellele tekib ka rähma kordades vähem. Tean, leian tee apteeki esimesel võimalusel ja hangin mõned silmatilgad, mis antud olukorras abiks võiksid olla. 🙂

Piirduka siis kogu see jant ainult kuivade silmadega – sel aastal olen tülis ka oma ninaga. Kui varasemalt olen aevastanud ja nina muudkui jookseb vett, siis sel aastal on nina hoopis kuiv ja pidevalt veritseb. Nii kui õue astun lööb nina kohe kinni ja kuivaks – ei tunne ma ühtegi lõhna, aga samas tahaks kogu aeg nuusata välja midagi, mida ninas tegelikult tol hetkel üleüldse ei eksisteeri.

Niimoodi tagant järele vaadates on tunduvad kõik eelnevad aastad selle kõrval justkui lapsemäng, kuigi tol hetkel tundub kõik kohutava tragöödiana. Mulle meeldib küll kevad ja linnulaul ja seetõttu on antud olukorraga ka üsna raske silmitsi seista. Minu unistus on alati olnud kunagi elada maal, aga kuidas on see võimalik, kui olen igas mõttes igale seal olevale asjale allergiline. Samas mainiksik siinkohal ära, et ma elasin aastaid kassiallergikuna koos kassiga ja iga kell võtaksin enda perre uue kassi – teeme seda Kenertiga siis, kui lõpuks oma elamise oleme saanud.

Kuidas suutsin pea 10 aastat allergikuna koos elada kassiga? See pole tegelikult üldsegi mitte mingisugune raketiteadus – kui on tahe, on ka võimalus. Samas mõistan, et ilmselt on ka kohutavamaid allergiaid ja neid, mis teistmoodi välja löövad. Minu jaoks tähendab allergia kassikarvade vastu seda, et kurgus on pidevalt tunne justkui oleks seal midagi ja ühel hetkel hakkan paaniliselt köhima – õhk saab otsa, sest ilmselt kurk “paistetab” üles? Ka merisead jäid meie perre peale allergoloogi külastust ja “tänu” neile pidin võitlema nahal olnud allergialööbega, mis tänu kreemitamisele kadus ja minu õnneks enam kunagi ei naasnud. Küll aga võtsin iga päev sisse üle käsimüügis oleva allergiatableti – halvematel päevadel lausa kaks. Samas vahetasin ravimifirmat pidevalt, sest mulle endale tundus, et mida rohkem ja kauem ma üht ja sama ravimit kasutan, siis aeglasemaks ja lühiajalisemaks jääb ravimi mõju – pole oluline, kas oli vaid minu väljamõeldis või mitte.

Kas “allergiavabad” koerad on tõesti olemas? Jaa, on! 😀 Ilmselgelt ei ole ma ainus inimene maailmas, kes seda teab ja antud olukorras ka veendnud on. Kes veel ei tea, siis meie peres kasvab juba 11,5kuud pisikene Yorkshire terjer, kes 18.03 sai aastaseks. Mu ema soovis juba pikalt just seda tõugu koera, sest ammu on räägitud kuidas nad on n-ö “allergiavabad” jne. Kuna ka minu ema on allergik, kellel on allergia igasuguse karva vastu – ka iseenda juuksekarva, kui juuksuris “pügamas” käib, siis pelgasime Nora võttu päris pikalt.

Nüüdseks(mai lõpuks) on Nora meiega elanud aasta ja pean tõdema, et ei mina ega ema pole selle aja jooksul pidanud tarbima ühtki allergiarohtu või miskit muud, et allergiahoost vabaneda – neid lihtsalt ei esksisteeri. Ei ole meie kodus ühtki loomakarva ega muud jama – ainult üks armastust täis karvapall. 😍👌

Eks iga inimese allergia on erinev ja kunagi ei saa kindel olla kas ja milline vorm just sinul esineb, aga meil emaga läks just täpselt nii õnneks, et Yorkshire terjeriga on meie karvaallergiad end vaos hoidnud. Ema üsna tihti heitab ja on samas nii siiralt õnnelik, et Nora tema tervisele vaid hästi mõjub. Ja kui keegi küsib, kelle koer meie Nora siis ikkagi on, siis tegelikult pole me enam ise ka kindlad(jaa, emps, ma tean, et sa karjusid praegu:”minu!”😂). Nora oli “kingitus” minult minu emale ja veel suurem üllatus minu isale, sest emaga koos me teda toomas käisime, aga isa sai tema perre lisandumisest teada alles siis, kui Nora teda truult juba kodus ootamas oli. Kuid sellegi poolest on nii ema, isa kui ka minu nooremad vennad Norasse kohutavalt kiindunud. ❤️

Aga kui juba allergiatest juttu tuli, siis räägime ka kõigest muust ka veidikene. Milliseid allergiaid teil esineb? Ja kuidas nad end ilmutavad? Minul on lisaks kõige lendleva vastu allergia ka päris paljude söödavate asjade vastu. Näiteks puuviljade, mis kõik sisaldavad sidrunhapet, mille vastu mina kahjuks allergiline olen – piltlikult öeldes tähendab see siis seda, et kui mina söön ära ükskõik millise koguse ükskõik millist puuvilja, siis lõppeb see minu jaoks paistes huulte ja kurguga. Sama olukord tekib näiteks ka toote porgandi söömisel. Kui pisikene olin, siis vanaema üsna tihti “sundis” mind nii porgandit kui õuna sööma, ega mõistnud mind kunagi kui talle mainis, et mul tekib kurku nii ebameeldiv tunne ja huuled hakkavad kipitama. Nii on siiani – nüüd mõistan, mis seda tekitab ja oskan ka piiri pidada. Näiteks paar tükki mandariini või viil sidrunit ära süüa on täiesti okei, aga terve õun teeb koheselt 1:0 ja põhjustab ebameeldivusi nii kurgus, ninas kui huultel. Samas peotäis pähkleid paneb pööraselt valutama kõhu ja tekitab oksendamissoovi. Allergiad on kõik niivõrd erinevad ja päris keeruline on allergikuna elada – usun, et nii mõnigi teist mõistab mind.

Küll aga oleme Kenertiga tegemas edusamme. Kes on kuulnud või maitsnud yofiri(avokaadoga varianti), siis teab kui meeletult hea maitsega see on – ühtlasi oli see kõige esimene piimatoode mida peale pikka pausi Kenertile pakkuda julgesin. Nüüdseks on saanud virsikuga keefirist ja avokaadoga yofirist Kenert Pätriku lemmik osa toidulauast. Kui ta keefiripudelit näeb läheb ta eriti pööraseks – see maitseb talle meeletult. Ja ka kõhule pole keefir liiga teinud. Muid piimatooteid ma veel proovida pole julgenud, kui päris talumatuseks meiega toimunut ilmselt nimetada ei saaks. Samas pole me endiselt võitu saanud nahalööbest ja pea iga päev tekib juurde mõni pisikene laigukene, mis ajaga muudkui laieneb ja võtab suuremaid mõõtmeid. :/

Ja siinkohal ka pisikene update(postituse kirjutamise algusest on möödas paar päeva). Läksin mina siis südame apteeki küsima nõu, mida teha oma meeletult kuivade silmadega ja minu õnneks oli kohal silma rõhu ning kuivuse testija. Kuna minu põhimure oli ja veidikene on siiski siiani kuivad silmad, siis maksin ära 5€ ja mind suunati eraldi kabinetti, kus ootas mind armas naisterahvas, kes veidi uuris ja siis mu silmarõhku mõõtis – selleks pristsis ta mingisuguse masinaga mulle mingisugust vedelikku silma, mis oli päris ehmatav, aga talutav. Järgmiseks sammuks oli kauaoodatud kuivuse mõõtmine ja siinkohal vajus mu enda suu päris korralikult lahti, kui pärast 5 minutilist paberitükk silmas istumist sõnas ta mulle, et normaalne silmakuivus on 12(olgu see siis mis näitaja tahes), aga minul on see näit 29, mis tähendab ikka no päris korralikult kuiva silma – vähemalt nii sain ma tema jutust aru. Siirdusime siis silmatilkade leti ette ja ta soovitas mulle erinevaid variante ning otsustasin geeli tilkade kasuks, mida nüüdseks olen kasutanud 3 päeva ja pean tunnistama, et mõju on märgatav. Esiteks suutsin täna üle mitma nädala pisarad silma saada – varem see lihtsalt ei õnnestunud, sest silmad olid niiiiii kuivad. :/ Kuid neil silmatilkadel on 1 selline armas konks – nad muudavad silmad uduseks. Kuna tegu on geeli paasil tilkadega, siis moodustavad nad silmale mingisuguse kihi ja see muudab kogu vaate korralikult uduseks ja kuna ma esimesel õhtul kohe pätti tegin ja siiski miskit lugeda ja kirjutada üritasin, siis lõppes selline silmade pingutamine õrna peavaluga, aga ega enne ei saagi aru, kui pole ise järele proovinud. Edaspidi olen veidi targem olnud ja tilgad viimasel hetkel silma lasknud. 🙂

Ja kas nüüd on see koht, kus peaksin taas vabandama, et nii kaua ühtki bloogerdust valminud ei ole? Mitte miski ei vabanda ilmselt minu laiskust, aga ma ausalt tunne, kuidas lihtsalt päev saab enne otsa, kui ma jõuan arvutiga maha istuda ja teile miskit kirjutada. Samas on mul mõttes nii palju. Järgmiseks tahaksin teha midagi rohkem sellist iseendale postitust, aga samas näidata ette peaaegu kõik outfitid, mis ma olen Kenertile selleks hooajaks soetanud. Ühesõnaga, loodan, et naasete veel kunagi ja lepite asjaoluga, et sariblogijat ei saa minust eal – ma olen lihtsalt liiga laisk. 😀

Kristin ❤

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Powered by WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: